Petroskoi (на финском языке)

Ongo Petroskoi kaunis linnaine,
Čoma Oniegan järven randaine.
Rahvas Karjalas hüvin eletäh,
Eloaigaizet ainos kohetah.

Rahvas linnah ajetah,
Toine toizel küzütah:
— Kunne ajat?
— Kunne ajat?
Sinä ajat, minä ajan,
Sinä Petroskoil,
Minä Petroskoil.

A ku dorogat külih strojittih,
Kivet, kannot kai matkal murrettih
A kui mašinat linnah ajetah,
Buite villazet kerät kulgietah.

Rahvas linnah ajetah,
Toine toizel küzütah:
— Kunne ajat?
— Kunne ajat?
Sinä ajat, minä ajan,
Sinä Petroskoil,
Minä Petroskoil.

Tulou aigu vie muga elämmö,
Gul`ankal kuudamalla ajammo
Kalitat huondeksella paistammo,
Biliet`at Petroskoil ostammo.

Rahvas linnah ajetah,
Toine toizel küzütäh:
— Kunne ajat?
— Kunne ajat?
Sinä ajat, minä ajan,
Sinä Petroskoil,
Minä Petroskoil. 

Стихи “Petroskoi” Ивана Лёвкина в 21 веке превратились в музыкальный этнохит.

Именно этой песней дуэт ансамбля «Кантеле» и группы «Серьга» открыли музыкальный фестиваль «Воздух-2006», проходивший в Петрозаводске.

Песня на карельском языке, своего рода визитная карточкая столицы Карелии, задала радостный тон фестивалю.

Видеоклип песни «Petroskoj». Произведение стало неформальным гимном столице Карелии — Петрозаводску. Исполняет этно-рокгруппа Mullarit