Oh, synnyinrannan valgei koivu,
Kui sinuttah on minul atkal!
Ku hătken en hăi năi, ku voivun,
A năhtyy tervehytty jatkuu.
Kui huondeskastial silmăt pezen,
Ku kuulen pajon oman kăgŏin.
Oh, synnyinrannan selgei vezi,
Sa minul ainos ližiăt văgiă.
Oh, kodipellon kivi harmai,
Kui puaksuh kyndăes sa puutut.
En žiălei mină ruavos tarmua,
Dai sinuu vastattuu en suutu.
